Infotehnoloogia Kolledži põhikiri

1. Üldsätted
2. Juhtimine
3. Struktuur
4. Liikmeskond
5. Õppekorraldus
6. Üliõpilasesindus
7. Vara ja finantseerimine
8. Aruandlus, järelvalve ja kontroll
9. Põhikirja muutmine
10. Tegevuse lõpetamine

1. Üldsätted

1.1. Infotehnoloogia Kolledž (edaspidi Kolledž) on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (edaspidi Sihtasutus) poolt hallatav rakenduskõrgkool.
1.2. Kolledži nimi on:
1.2.1. eesti keeles Eesti Infotehnoloogia Kolledž;
1.2.2. inglise keeles The Estonian Information Technology College.
1.3. Kolledži asukoht on Tallinn.
1.4. Kolledži õppe- ja asjaajamiskeel:
1.4.1. Kolledži õppekeel on eesti ja inglise keel;
1.4.2. Kolledži asjaajamiskeel on eesti keel.
1.5. Kolledž tegutseb erakooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, ülikooliseaduse, käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.
1.6. Kolledžil on oma nimega pitsat ja oma eelarve.
1.7. Kolledži põhitegevuseks on infotehnoloogia- alase rakendusliku kõrgharidusõppe läbiviimine ja vastava diplomi väljaandmine, lisaks rakenduslike uuringute läbiviimine, ning täiendõppe korraldamine infotehnoloogia valdkonnas.
1.8. Kolledž:
1.8.1. loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakenduslike uuringute algatamiseks ja läbiviimiseks ning arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
1.8.2. arendab Kolledži infrastruktuuri, hangib, täiendab ja uuendab õppetööks, rakenduslike uuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikku ainelist baasi ja muid vahendeid, loob liikmeskonnale kaasaaegsed töö- ja olmetingimused;
1.8.3. arendab koostööd teiste õppe- ja teadusasutustega ning organisatsioonide ja firmadega Eestis ja välisriikides;
1.8.4. korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi infotehnoloogia ja sellega seotud valdkondades;
1.8.5. korraldab infotehnoloogia-alaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja nende väljaandmist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
1.8.6. loob oma liikmeskonnale võimalused isiksuse mitmekülgseks arendamiseks;
1.8.7. osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid käesolevas põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
1.8.8. võtab osa Eesti hariduspoliitika kujundamisest.

üles

2. Juhtimine

2.1. Rektor
2.1.1. Kolledžit juhib rektor. Rektor kannab vastutust Kolledži üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
2.1.2. Rektor:
2.1.2.1. teostab oma pädevuse piirides Kolledžis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2.1.2.2. esindab Kolledžit seaduse ja käesoleva põhikirjaga antud volituste piirides;
2.1.2.3. võib volitada teisi Kolledži töötajaid tegema Kolledži nimel tehinguid talle käesoleva põhikirjaga antud volituste piirides;
2.1.2.4. kinnitab käskkirjaga Kolledži sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
2.1.2.5. kinnitab käskkirjaga Kolledži struktuuriüksuste põhimäärused;
2.1.2.6. tagab õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse;
2.1.2.7. tagab Kolledži eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
2.1.2.8. kinnitab Kolledži eelarve peale selle kooskõlastamist Kolledži Nõukogus (edaspidi Nõukogus) ja Sihtasutuse nõukogus;
2.1.2.9. tagab Kolledži eelarve täitmise
2.1.2.10. käsutab Kolledži rahalisi vahendeid seaduse ning käesoleva põhikirjaga antud volituste ulatuses;
2.1.2.11. on aruandekohustuslik Nõukogu ja Sihtasutuse nõukogu ees;
2.1.2.12. esitab Nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate Kolledži õppetegevusest ja majanduslikust seisundist;
2.1.2.13. immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib Kolledži üliõpilasi;
2.1.2.14. kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu vabale ametikohale;
2.1.2.15. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid Kolledži töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid;
2.1.2.16. nimetab ametisse prorektori(d);
2.1.2.17. juhatab Nõukogu tegevust;
2.1.2.18. tagab Nõukogu otsuste täitmise;
2.1.2.19. otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
2.1.2.20. täidab Sihtasutuse nõukogu erakorralisi korraldusi ning teisi seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid;
2.1.2.21. annab oma pädevuse piires välja käskkirju, mis on Kolledži liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud.
2.1.3. Rektor valitakse avalikul konkursil Sihtasutuse nõukogu poolt kehtestatud korras viieks aastaks. Sihtasutuse nõukogu esimees sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.
2.1.4. Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust juhul, kui rektor süüliselt rikub seadust või käesolevat põhikirja, ei tule toime oma töökohustuste täitmisega või ei suuda tagada Kolledži ülesannete täitmist.
2.1.5. Vähemalt üks kolmandik Nõukogu liikmetest peab esitama ühisavalduse, et tõstatada rektorile umbusalduse avaldamise küsimus. Küsimuse arutamiseks valib Nõukogu ajutise esimehe.
2.1.6. Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab Nõukogu salajasel hääletamisel vähemalt kahe kolmandikulise häälteenamusega.
2.1.7. Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb Nõukogu Sihtasutuse nõukogule ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.
2.2. Nõukogu
2.2.1. Kolledži kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu (edaspidi Nõukogu).
2.2.2. Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad, üliõpilaskonna esindajad ja Sihtasutuse esindaja.
2.2.3. Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate arvu määrab rektor.
2.2.4. Nõukogu esimees on rektor.
2.2.5. Nõukogu:
2.2.5.1. teeb Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks;
2.2.5.2. kinnitab Kolledži strateegia ning iga kolme aasta tagant koostatava arengukava, mida ajakohastatakse vajadusel igal aastal;
2.2.5.3. kinnitab Kolledži õppekorralduse eeskirja ja teisi õppekorraldust puudutavaid eeskirju ja juhendeid;
2.2.5.4. kiidab heaks Kolledži uued õppekavad kõrgharidusstandardi alusel;
2.2.5.5. valib Kolledži korralised õppejõud;
2.2.5.6. kinnitab Kolledži üliõpilaskonna põhikirja;
2.2.5.7. teeb ettepanekuid eelarveliste ja omavahendite kasutamise korra kohta;
2.2.5.8. kinnitab stipendiumite maksmise korra;
2.2.5.9. otsustab õppe- ja teadustöö üldküsimusi;
2.2.5.10. kuulab ära ja avaldab seisukoha rektori, prorektorite ning vajaduse korral teiste struktuursete allüksuste tegevuse aruannete suhtes;
2.2.5.11. võib moodustada komisjone ja töörühmi;
2.2.5.12. võib avaldada rektorile umbusaldust;
2.2.5.13. vaatab läbi akadeemilise tegevuse kohta saabunuid arupärimisi ja kaebusi ning avaldab omapoolse seisukoha;
2.2.5.14. lahendab teisi küsimusi, mis rakenduskõrgkooli seaduse ja käesoleva põhikirjaga kuuluvad tema pädevusse.
2.2.6. Rektor korraldab Nõukogu liikmete valimised iga kolmanda aasta juunikuus. Nõukogu liikmete volitused algavad sama aasta 1. septembrist. Nõukogu liikmete volituste kestus on kolm aastat.
2.2.7. Õppejõudude esindajaks võib Nõukogusse kandideerida Kolledžis töölepingu alusel töötav õppejõud.
2.2.8. Nõukogusse valitavate õppejõudude esindajate kandidaatide esitamise ja valimise õigus on kõigil Kolledžis töötavatel õppejõududel.
2.2.9. Nõukogusse valitavate õppejõudude valimised korraldab rektor, kes kinnitab hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra. Üliõpilaste esindaja(d) nimetab üliõpilas- esindus. Sihtasutuse esindaja nimetab Sihtasutuse nõukogu.
2.2.10. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.
2.2.11. Nõukogu liikme nimetanud organil on õigus kutsuda Nõukogu liige tagasi enne Nõukogu liikme volituste tähtaja möödumist, kui Nõukogu liikme tegevus on vastuolus Kolledži tegevuse eesmärkidega, või kui Nõukogu ei ole võimeline oma tööd tegema.
2.2.12. Nõukogu liikme Kolledžist eemalviibimisel kauem kui üks semester või tema töölepingu peatamisel, asendab Nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektori ettepanekul Sihtasutuse nõukogu.
2.2.13. Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.
2.2.14. Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas Nõukogu poolt kinnitatud ajakava alusel.
2.2.15. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul prorektor
2.2.16. Erakorraline istung kutsutakse kokku Sihtasutuse nõukogu, rektori või vähemalt ühe kolmandiku Nõukogu liikmete nõudmisel.
2.2.17. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Nõukogu liikmed.
2.2.18. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu otsusele kirjutab alla Nõukogu esimees, tema äraolekul prorektor
2.2.19. Nõukogu otsusega mittenõustumisel kirjutab Nõukogu esimees otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse ja/või Nõukogu liikme eriarvamuse.
2.2.20. Rektor võib Nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.
2.2.21. Nõukogu istungeid protokollib Nõukogu esimehe poolt määratud isik.
2.3. Prorektor
2.3.1. Prorektor juhib rektori määratud tegevusvaldkondi ning asendab rektorit tema äraolekul vastavalt rektorilt saadud volitustele.
2.3.2. Prorektor vastutab oma tegevusvaldkonna ja temale alluvate struktuuriüksuste seisundi ja arengu eest ning annab aru rektorile ja Nõukogule.
2.3.3. Prorektor esindab Kolledžit suhetes kolmandate isikutega rektorilt saadud volituste alusel.
2.4. Nõunike kogu
2.4.1. Nõunike kogu on ITK-d ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille moodustamise alused, töökorra, liikmete arvu, nende nimetamise korra ja volituste kestuse kinnitab Sihtasutuse nõukogu.

üles

3. Struktuur

3.1. Kolledži struktuur jaguneb akadeemiliseks struktuuriks ja tugistruktuuriks.
3.2. Akadeemiline struktuur
3.2.1. Akadeemilist struktuuri juhib rektor.
3.2.2. Kolledži akadeemilise struktuuri ülesandeks on Kolledži eesmärgile suunatud õppe-, teadus- ja arendustegevus.
3.2.3. Kolledži akadeemilise struktuuri üksused moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga.
3.2.4. Akadeemilise struktuuri moodustavad erialaosakonnad, õppeosakond ning teised õppe- ja/või teadustööga seotud osakonnad, kes tegutsevad oma põhimääruse alusel, mille kinnitab rektor.
3.2.5. Erialaosakond ühendab oma erialalt lähedasi õppejõude ning korraldab õppe- ja teadustööd vastavalt kinnitatud õppekavadele.
3.2.6. Erialaosakonna juhataja on teaduskraadiga korraline õppejõud, kelle valib Nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks.
3.2.7. Õppeosakonna põhiülesanded õppetöö vahetu korraldamine vastavalt õppekorralduse eeskirjadele ja õppetöö tulemuste arvestus.
3.2.8. Akadeemilise struktuuri osakonna juhataja on aruandekohustuslik rektori ja Nõukogu ees.
3.3. Tugistruktuur
3.3.1. Tugistruktuuri juhib haldusprorektor.
3.3.2. Kolledži tugistruktuuri ülesandeks on Kolledži kui terviku toimimise tagamine, arengu toetamine ja osade sidestamine.
3.3.3. Kolledži tugistruktuuri moodustavad osakonnad, keskused ja raamatukogu, kes tegutsevad oma põhimääruse alusel, mille kinnitab rektor. Kolledži tugistruktuuriüksusi juhivad vastava struktuuriüksuse juhatajad.
3.3.4. Osakonnad ja keskused moodustatakse, nende tegevus peatatakse ja lõpetatakse rektori käskkirjaga.
3.3.5. Struktuuriüksuse juhataja on aruandekohustuslik haldusprorektori, rektori ja Nõukogu ees.

üles

4. Liikmeskond

4.1. Kolledži liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud ja teised töötajad ning üliõpilased.
4.2. Kolledži töötajad on Kolledžis töölepingu alusel töötavad isikud.
4.3. Üliõpilased on rakenduskõrgharidusõppes õppivad isikud, kes on rektori käskkirjaga Kolledžisse immatrikuleeritud.
4.4. Õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks.
4.5. Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega töövõtulepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetus.
4.6. Külalisõppejõul ja külalisteaduril on Kolledži teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused Kolledži kasutuses oleva vara kasutamisel.
4.7. Kolledži töötajal on:
4.7.1. õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet;
4.7.2. õigus kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta Kolledži raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt Kolledžis kehtestatud korrale;
4.7.3. kohustus kasutada Kolledži vara heaperemehelikult;
4.7.4. õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, Sihtasutuse sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.
4.8. Üliõpilasel on:
4.8.1. õigus koostada individuaalne õpingukava vastavalt Kolledži õppekorralduse eeskirjale;
4.8.2. õigus Kolledžis õppekava sulgemisel jätkata õpinguid Kolledžis teisel erialal või Kolledži tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal;
4.8.3. õigus esitada rektorile ettepanekuid õppekorralduse parandamiseks;
4.8.4. vastavalt Kolledži õppekorralduse eeskirjale õigus nõuda motiveeritud avalduse alusel arvestuse või eksami uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
4.8.5. kohustus kasutada Kolledži vara heaperemehelikult ja järgida Kolledži õppekorralduse ja sisekorra eeskirju;
4.8.6. teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.
4.9. Üliõpilasel on hea õppeedukuse korral või ühiskondliku aktiivsuse ülesnäitamisel õigus saada stipendiumi, mis määratakse rektori käskkirjaga vastavalt Kolledži eelarves selleks ette nähtud summadele.

üles

5. Õppekorraldus

5.1. Õppetöö Kolledžis toimub kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks Nõukogu..
5.2. Kolledžis toimub täis- ja osakoormusõpe ning eksternõpe.
5.3. Kolledži õppekorralduse alus on Nõukogu poolt kinnitatud õppekorralduse eeskiri, milles sätestatakse õppekorralduse üldnõuded.
5.4. Õppeaasta koosneb kahest õppesemestrist- ja eksamiperioodidest ning koolivahe- aegadest. Õppeaasta algus ja lõpp on ära toodud akadeemilises kalendris.
5.5. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendumisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.
5.6. Kõigil Eesti keskharidusega või sellele tasemelt vastava välisriigi haridusega isikutel on võrdne õigus konkureerida Kolledžisse astumiseks.
5.7. Üliõpilased eksmatrikuleeritakse Kolledžist akadeemilise edasijõudmatuse, vääritu käitumise, õppemaksu tasumata jätmise eest, omal soovil või õpingute lõpetamise korral.
5.8. Üliõpilaste Kolledžisse vastuvõtmise ja Kolledžist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab Nõukogu.
5.9. Üliõpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras.
5.10. Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ette nähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga eesti ja inglise keeles Kolledži lõpetamise kohta vastaval erialal.
5.11. Õppetöö Kolledžis toimub kas riikliku koolitustellimuse lepingu alusel või individuaalsete õppeteenuslepingute alusel.

üles

6. Üliõpilasesindus

6.1. Kolledži üliõpilased moodustavad üliõpilaskonna.
6.2. Üliõpilaskonna esindamiseks valib üliõpilaskond üliõpilasesinduse. Üliõpilasesinduse ülesandeks on esindada ja kaitsta üliõpilaste õigusi ja huve ning korraldada üliõpilaselu. Üliõpilasesindus valib esinduse liikmete hulgast esindajad Nõukogusse.
6.3. Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga immatrikuleeritud üliõpilane.
6.4. Üliõpilasesinduse valimised toimuvad igal aastal märtsikuus ning uue üliõpilasesinduse volitused jõustuvad 1. juunist.
6.5. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.
6.6. Üliõpilasesinduse suurus on kuni 2 protsenti üliõpilaskonnast, kuid mitte vähem kui
3-liikmeline.
6.7. Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on rakenduskõrgkooli seadus, põhikiri, üliõpilaskonna põhikiri ja muud üliõpilaskonna õigusaktid. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilasesindus oma koosolekul vähemalt kahekolmandikulise koosseisu häälteenamusega ja kinnitab Nõukogu.
6.8. Üliõpilasesindust rahastatakse Kolledži eelarvest ja muudest allikatest.

üles

7. Vara ja finantseerimine

7.1. Kolledž valdab ja kasutab oma vara erakooliseadusest, rakenduskõrgkooli seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale põhikirjale..
7.2. Kolledžil on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiendõppes, rakenduslike uuringute läbiviimisel ja lepingulistes õppe- ja arendustöödes, erialases nõustamises ja kirjastamise alases tegevuses.
7.3. Kolledži õppetegevust finantseeritakse Sihtasutuse poolt, õppemaksudest, riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses ja muudest allikatest.
7.4. Õppemaksu suuruse määrab Sihtasutuse nõukogu. Õppemaksust vabastamise ja õppemaksu soodustuste andmise otsustab Nõukogu.

üles

8. Aruandlus, järelvalve ja kontroll

8.1. Kolledž peab finants-, statistilist- ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega ette nähtud korras.
8.2. Riiklikku järelevalvet Kolledži tegevuse üle teostab Haridus- ja teadusministeerium õigusaktidega ette nähtud korras.
8.3. Kolledži majandustegevust kontrollib Sihtasutuse nõukogu.

üles

9. Põhikirja muutmine

9.1. Käesoleva põhikirja muutmise otsustab Sihtasutuse nõukogu kahekolmandikulise koosseisulise häälteenamusega.
9.2. Rektoril ja Nõukogul on õigus teha Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks.
9.3. Rektor esitab käesoleva põhikirja muutmise ettepaneku Sihtasutuse nõukogu esimehele, kes on kohustatud võtma küsimuse järgmise Sihtasutuse nõukogu koosoleku päevakorda.

üles

10. Tegevuse lõpetamine

10.1. Sihtasutuse nõukogu algatab Kolledži tegevuse lõpetamise, kui:
10.1.1. Sihtasutuse vastu on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
10.1.2. Kolledži õppekavad ei läbi akrediteerimist.
10.2. Kolledži tegevuse lõpetamine toimub õigusaktidega ette nähtud korras.

üles